Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile ja lisaks kajastama majandusaasta lõppu seisuga õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuud pärast majandusaasta lõppu ehk enamasti on tähtajaks 30.06.
Ettevõtte majandusaasta aruande vastu tunneb huvi äriregister, kes kontrollib majandustegevuse vastavust seaduses määratletule, maksu- ja tolliamet, võlausaldajad. Samuti krediidiregister, millele kaudu saavad ettevõtte majandustegevuse põhiandmed ja eriti võlad ning võlgnevused või nende andmete puudumine kättesaadavaks igale päringu esitajale. Me ei tohi unustada konkurente, partnerid, tarnijad ja teised, kes selle kaudu määratlevad ettevõtte usaldusväärsust. Viimane on aga otseses seoses sellega, millistel tingimustel (ja kas üldse) ettevõttega tehinguid tehakse, kas ja kui palju nõutakse ettemaksu jne. Aruande puudumine aga näitab ettevõtte eriliselt madalat usaldatavust.
Majandusaasta aruande koostamine (RPS §14) koosneb kahest olulisest osast: raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aruandele lisatakse veel vandeaudiitori järeldusotsus (auditi või ülevaatuse kohustuslikkuse korral) ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel).
Ettevõtja on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb:
- raamatupidamise aastaaruandest ja
- tegevusaruandest (v.a mikroettevõtja)
Ettevõtted on jagatud suuruse järgi kategooriatesse:
- mikroettevõtja,
- väikeettevõtja,
- keskmise suurusega ettevõtja,
- suurettevõtja.
Majandusaasta aruande üks osa, raamatupidamise aastaaruanne (RPS §15), koosneb põhiaruannetest ja lisadest.
- bilanss,
- kasumiaruanne (vahel harva ka koondkasumiaruanne),
- rahavoogude aruanne,
- omakapitali muutuste aruanne,
- lisad
Majandusaasta aruanne väike- ja mikroettevõtjad võivad koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande:
- Väikeettevõtja Majandusaasta aruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest ja piiratud arvust lisadest,
- Mikroettevõtja Majandusaasta aruanne koosneb lühikesest bilansist ja kasumiaruandest ja mõnest lisast.
Mikro- ja väikeettevõtjatel ei ole keelatud koostada majandusaasta aruande asemel ka suurema kategooria ettevõtja majandusaasta aruannet.
Majandusaasta kajastamise kontroll ja lõpetamise protsess:
- kontrollitakse tulude ja kulude õiges perioodis kajastamine, vajadusel tehakse parandused,
- kontrollitakse varade ja kohustiste saldode korrektsust – kas saldodel on olemas analüütika, kas maksuvõla konto saldo klapib maksuameti andmetega, kas pangakonto saldo klapib pangaväljavõttega, kas põhivarad ja varud on reaalselt olemas, jne.
- hinnatakse, kas bilansis on väärtust kaotanud varasid (nt pikalt laekumata arved, laenusid) ja tehakse vajalikud allahindlused
- kontrollitakse kas on arvestatud põhivarade amortisatsioon
- arvestatakse puhkusereserv
- hinnatakse vajadust muude reservide ja eraldiste järele
- vajadusel hinnatakse varad ümber õiglasse väärtusse (nt avalikult kaubeldavad väärtpaberid), v.a mikroettevõtja aruande koostamisel
- hinnatakse ümber välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised.
Tegevusaruanne
Mikroettevõtja tegevusaruannet koostama ei pea, küll aga teised ettevõtjad.
Lisaks põhiaruannetele tuleb raamatupidamise aastaaruandele lisada tegevusaruanne.
Tegevusaruandes antakse ülevaade äriühingu tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest äriühingu majandusaastal ning antakse ülevaade eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Tegevusaruanne on dokument, kus äriühing saab end tutvustada, selgitada plaane, näidata tegevusi, mis otseselt bilansist ehk välja ei paistagi.
Tegevusaruanne peab sisaldama järgmist infot:
- ülevaade ettevõtte tegevusest,
- finantsseisundi hindamiseks olulised asjaolud,
- olulised sündmused majandusaastal
- järgneva aasta plaanid,
- ülevaade välisriigis registreeritud filiaalidest,
- peamised tegevusvaldkonnad, toote- ja teenusegrupid,
- olulisemad aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavad investeeringud;
- olulised uurimis- ja arendustegevuse projektid ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;
- raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.
- Kui ettevõte on piisavalt suur, et kuulub auditeerimisele, siis on tegevusaruandele täiendavad nõudmised.
Miks on vaja tähelepanu pöörata, et majandusaasta aruanne saaks korrektselt tehtud?
Ettevõtte majandusaasta aruanne pakub huvi äriregister, kes kontrollib majandustegevuse vastavust seaduses määratletule, maksu- ja tolliamet, võlausaldajad. Ka krediidiregister, millele kaudu saavad ettevõtte majandustegevuse põhiandmed ja eriti võlad ning võlgnevused või nende andmete puudumine kättesaadavaks igale päringu esitajale. Ei tohi ka unustada konkurente, partnerid, tarnijad ja teised, kes selle kaudu määratlevad ettevõtte usaldusväärsust. Viimane on aga otseses seoses sellega, millistel tingimustel (ja kas üldse) ettevõttega tehinguid tehakse, kas ja kui palju nõutakse ettemaksu jne. Aruande puudumine aga näitab ettevõtte eriliselt madalat usaldatavust.