Konsolideerimisgrupile kui tervikule majandusüksuse printsiibi rakendamise lõpptulemusena, esitatakse konsolideerimisgrupi aruandeperioodi alguse ja lõpu finantsseisundid ning aruandeperioodi finantstulemus ja rahavoog kogu ühise valitseva mõjuvõimu (kontrolli) all olevate majandusüksuste rühma kohta.
Konsolideeritud finantsaruandluse koostamise kohustus on konsolideerival üksusel (emaettevõttel), kes on ise samas ka üheks konsolideerimisgrupi majandusüksuseks. Sedakaudu tekib konsolideeriva üksuse puhul alati lisaks küsimus või küsimused, kas tuleks koostada kahed aruanded – nii konsolideeritud kui ka konsolideerimata aruanded – või ainult ühed.
Eesti aruandlustava on üles ehitatud viisil, kus konsolideeritud finantsaruanded on konsolideeriva üksuse ametlikeks finantsaruanneteks, kuid konsolideeriv üksus peab esitama konsolideerimata finantsaruanded konsolideeritud finantsaruannete lisa(de)na. Konsolideeritud finantsaruanded (põhiaruanded) võimaldavad sedakaudu koos konsolideeriva üksuse konsolideerimata finantsaruannetega (põhiaruannete lisad).
Kellele on konsolideeritud aruande koostamine kohustuslik?
Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusele peab ettevõte, kellel on vähemalt üks tütarettevõte, koostama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande.
Konsolideerimisgrupi moodustavad konsolideeriv üksus (emaettevõte) ning konsolideeritavad üksused (tütarettevõtted).
Alates 01.01.2016 kehtima hakanud raamatupidamise seaduse muudatuse kohaselt ei ole väikestel konsolideerimisgruppidel kohustust esitada konsolideeritud aruannet. Väike konsolideerimisgrupp on defineeritud § 3 (vt punktid 18 ja 15), konsolideerimise erandid on toodud § 29.
Konsolideerima peab siis, kui sinu ettevõttel on tütarettevõtte(i)d või emaettevõte; kui sinul omanikuna on teisi ettevõtmisi veel ning need erinevad firmad omavahel ostavad/müüvad/laenavad. Lisaks veel siis, kui mõnes ettevõttes on teisi osanikke veel.
Väikeseks konsolideerimisgrupiks nimetatakse konsolideerimisgruppi, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa väikeettevõttele kehtestatud tingimusi:
- VARAD 4 mln eurot
- MÜÜGITULU 8 mln eurot
- TÖÖTAJATE ARV 50 töötajat
Lisaks on konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest vabastatud:
- konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritud näitajad, millest pole maha arvatud omavahelisi tehinguid, ei ole suuremad kui väikese konsolideerimisgrupi bilansimahu ja netokäibe näitajad, millele on lisatud 20%;
- konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust;
- äriühing, kelle aktsiad või osad kuuluvad täielikult või vähemalt 90% ulatuses Euroopa Liidus registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande.
Raamatupidamisseadus lubab jätta konsolideerimata sellise tütarettevõtte, kelle puhul:
- aruande koostamiseks vajalikku teavet ei ole võimalik hankida mõistlike kuludega või tarbetu viivituseta;
- konsolideerival üksusel ei olnud aruandeperioodi jooksul võimalik teostada valitsevat mõju konsolideeritava üksuse üle;
- konsolideeritava üksuse aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks.
Info selle kohta, et teatud tütarettevõtet ei ole konsolideeritud, tuleb koos põhjendusega avalikustada aastaaruandes.
Väga paljud ettevõtjad koondavad oma erinevad ärid – kas siis tegevusvaldkonna, osanike ringi või muus mõttes erinevad – eraldiseisvatesse ettevõtetesse. Need ettevõtted võivad moodustada konsolideerimisgrupi (ema- ja tütarettevõtted) või olla täiesti eraldiseisvad.
Eraldiseisvate ettevõtete finantstulemustest annab ülevaate konsolideeritud aruandlus, kus grupi ettevõtete finantsaruandlus on kokku pandud ühte aruandesse.
Milleks on vaja konsolideeritud aruannet?
Seda on vaja eelkõige suurosanikele ja juhtidele – konsolideeritud pilt annab selge pildi oma turujõust ja seega võimaluse ennast konkurentidega võrrelda. Sa ju tahad vaadata oma äride tulemust kolmandate osapoolte suhtes – palju toodangut müüsid, palju kulutasid, palju oled võlgu ja palju ollakse sulle võlgu. Seda kõike näedki konsolideeritud aruandest.
Lisaks on konsolideeritud pilt oluline ka välise finantseerija jaoks – näiteks pangad tahavad tihti lepingusse siduda ka grupi teised ettevõtted.
Näited, kas tuleb konsolideerida?
Näide 1: Emaettevõte on Eesti eraisikutele kuuluv ettevõte A, kellele kuulub tütarettevõte B. Ettevõtete A ja B finantsnäitajad on järgmised:
|
Emaettevõte A |
Tütarettevõte B |
|
Varad 2 mln eurot Müügitulu 3,3 mln eurot Ettevõttes on 1 töötaja |
Varad 2,5mln eurot Müügitulu 5,2 mln eurot Ettevõttes on 22 töötajat |
Vastavalt raamatupidamise seaduse erandile § 29 (1) liidetakse ema- ja tütarettevõtte näitajad kokku (ilma omavaheliste tehingute elimineerimisteta). Selliselt A+B:
- varad 4,5 mln eurot
- müügitulu 8,5 mln eurot
- töötajate arv 23 töötajat
Nimetatud näitajaid tuleb võrrelda väikese konsolideerimisgrupi näitajatega, millele on lisatud 20%:
- varad 4,8 mln eurot
- müügitulu 9,6 mln eurot.
Tulenevalt eeltoodust ei ole sellise konsolideerimisgrupi jaoks konsolideeritud aruande esitamine kohustuslik, kuna nii varade kui müügitulu näitaja jäävad alla väikese konsolideerimisgrupi näitajate piiri, millele on lisatud 20%.
Näide 2: Emaettevõte on Eesti eraisikutele kuuluv ettevõte A, kellele kuulub tütarettevõte B ja tütarettevõte C. Ettevõtete A, B ja C finantsnäitajad on järgmised:
|
Emaettevõte A |
Tütarettevõte B |
Tütarettevõte C |
|
Varad 4 mln eurot Müügitulu 3 mln eurot Ettevõttes on 4 töötajat |
Varad 140 tuh eurot Müügitulu 80 tuh eurot Ettevõttes on 1 töötaja |
Varad 30 tuh eurot Müügitulu 50 tuh eurot Ettevõttes töötajaid ei ole |
Ettevõte on koostanud konsolideeritud bilansi ja kasumiaruande elimineerides omavahelised saldod ja käibed. A konsolideerimisgrupi finantsnäitajad on järgmised:
- varad 5,4 mln eurot
- müügitulu 6 mln eurot
- töötajate arv 51 töötajat
Võrreldes saadud tulemusi väikese konsolideerimisgrupi tingimustega (varad 4 mln eurot, müügitulu 8 mln eurot, töötajate arv 50) selgub, et ettevõtte konsolideeritud näitajatest kaks ületavad esitatud tingimusi.
Eeltoodust tulenevalt on kolmanda näite puhul kohustuslik koostada konsolideeritud majandusaasta aruanne.
Konsolideeritud aruannete eripära mida tuleb teada
- Kui ühes või teises ettevõttes on ka teisi osanikke – siis tuleb juurde vähemusosaluse kajastamine. Vähemusosale kuulub proportsionaalne osa kasumist, aga mis saab siis, kui osalus muutub keset aastat või kuud?
- Kui ettevõtetes on erinevad raamatupidamise aluspõhimõtted. Näiteks kui emaettevõte on soetanud kinnisvara ning kajastab seda bilansis kinnisvarainvesteeringuna ning samas rendib (osa) sellest kinnisvarast oma tütarettevõttele, mis kasutab hoonet toodete tootmiseks. Konsolideeritud vaates muutub (vastav osa) kinnisvarast materiaalseks põhivaraks, mida tuleb amortiseerida (vs kinnisvarainvesteeringuna kajastamine).
- Asjad lähevad keeruliseks ka siis, kui tulud ja kulud on erinevas perioodis – A ettevõtte müüb teatud vara B ettevõttele (st müügitulu elimineerimine), kuid B ettevõtte võtab selle vara arvele põhivarana ja hakkab amortiseerima mitme aasta jooksul.
- Ettevõtete ostud-müügid tekkitavad eriti segadust – millal on vaja teha ostuanalüüs, millised on selle nõuded ja kuidas see lõpuks kõik aruandlusesse kokku jõuab. Ostetava ettevõtte varad ja kohustused on vaja kajastada bilansis turuväärtuses ülemineku kuupäeva seisuga. Ehk siis võib näiteks juhtuda, et omandatud tütarettevõtte bilansis on nt tootmishoone amortiseerunud jääkväärtusega 200 000, aga selle hoone turuväärtus (ehk siis konsolideeritud vaates kajastatav väärtus) on 500 000. Erineb nii varade väärtus, kui ka amortisatsioonikulu tulevikus.
Konsolideerimisega ja seotud osapoolte vaheliste tehingutega haakub ka siirdehindade teema. Omavahelised tehingud peavad toimuma turuhinnas. Turuhinna leidmine võib kohati olla keeruline, kuid see vastutus on maksuseadustega väga selgelt ettevõtjatele pandud. Siirdehindadest saab lugeda SIIT