Edukad juhid on isikud, kes vastutavad organisatsiooni eesmärkide saavutamise eest, tegelevad vajalike
ressursside jaotustega, ratsionaalse planeerimisega ning juhivad ja kontrollivad organisatsiooni tegevust. Erilist tähelepanu pööratakse efektiivse juhtkonna ja tema alluvate vahelise suhtlemisteemade küsimustele. Edukad juhid võtavad endale liidri rolli. Juhid on inimesed, kelle peamine ülesanne on juhtimine, ja üldiselt arvatakse, et nad saavutavad soovituid eesmärke, probleemide lahendusi ja kontrolli organisatsioonis, kasutades peamiseid juhtimis funktsioone. Teisest küljest, määravad juhid suuna, ühendavad inimesi, motiveerivad ja inspireerivad.
Juht peab teadma vaba turumajanduse, juhtimise, standardprotseduuride ja kontrollimehhanismide põhimõtteid ning samas meeles pidama, et iga organisatsiooni tegevusvaldkond vajab oma juhtimisstiili ja lähenemist. Juhid on organisatsioonis töötajate motiveerijad. Selleks, et alluvaid mõjutada, vajab kaasaegne juht sügavamat juhtimisest arusaamist ning peab omama sobivaid isiksuseomadusi, et saada organisatsioonis parimaid tulemusi. Vajalike omaduste puudumine võib oluliselt mõjutada ettevõtte personali juhtimist ning mõjutada ettevõtte tegevust üldiselt.
Inimese isiksuseomaduste väljaselgitamisel tuleb käsitleda päris palju omadusi – huvid ja motiivid, kalduvused ja võimed, iseloom ja temperament, ideaalid, väärtushinnangud, tahtlikud, emotsionaalsed ja intellektuaalsed omadused, teadvuslik ja loomusunniline (alateadvuslik) suhe ja palju muud. Kõik need mainitud omadused moodustavad isikut. Kuna isiksuse all mõistakse temperamenti, harjumusi, hoiakuid, väärtusi, tüüpilisi käitumisviise jne, saab öelda, et inimeste omadused on suures osas kaassündinud ning arendakse neid nooruses kasvatuse ja elutingimuste mõjude abil. Ennekõike väljenduvad inimeste isiksuseomadused suhtlemisstiilis ning igapäevakäitumises ning suurt rolli mängib ka keskkond. Isiksuseomadused lubavad meil teha ka ennustusi inimese käitumise kohta tulevikus, kuna kirjeldavad käitumislaade, mis ei ole ühekordsed. Samuti isiksuseomadused viivad sellele, et inimese käitumine ei sõltu olukorrast, vaid ainult tema enda eripärast, oma isiksuseomadustest.
Toome välja mõne tähtsamad ja olulisemad eduka ettevõtja isiksuse omadused ja hoiakud – kuidas neid arendada?
- Vastupanuvõime (resilience)
- Saavutusele orienteeritus
- Kohanemisvõime, paindlikkus
- Avatus, ausus
- Kohusetundlikkus
- Innovaatilisus
- Enesetõhusus ja töö tulemuslikkus
- Optimism
- Autonoomia
- Finantsriski valmidus
- Kontrollkese
- Empaatia
- Pühendumus, lojaalsus
- Teenindusele orienteeritus
- Üldine riskivalmidus
- Meeskonnatöö võimekus
- Emotsioonide juhtimine (kontrollimine)
Juhile omaseid iseloomujooni võib leida paljudes inimestes, kuid enamasti pole nad ettevõtlikud.
Millised isiksuse omadused ja hoiakud iseloomustavad edukaid ettevõtjaid?
Väidetakse, et juht on valitud eesmärkide saavutamiseks ja töötajate motiveerimiseks ning selleks peab ta omama sobivaid isiksuseomadusi, et formuleerida sobivat juhtimistiili. On tõsi, et isikuomadused mängivad suurt rolli juhi ametikoha valikul. Kõige olulisemad ja mõjukamad omadused on ausus, järjekindlus, heatahtlikkus, abivalmidus, positiivsus, organiseeritus, vastutustundlikkus ja osavõtlikus. Lisaks omadused, mida juhid peab arendama on algatusvõimelisus, ratsionaalsus, juhtimis oskused, oskus kuulata teisi, konfliktide eemaldamise ja lahendamise oskused, oskus ühendada kollektiiv, vajalike teadmiste valdamine ja kasutamine.
Õigete omaduste omamine, aitab juhile vähendada alluvatega seotud probleeme ja tekkinud riske.
Juht suudab positiivselt mõjutada oma alluvaid, suurendab enesekindlust töös ja tuleviku suhtes, suurendab üldist moraalset seisundit organisatsioonis, mille tulemusel suureneb eesmärkide saavutamine.
Igale ettevõtjale peamised ja vajalikud isikuomadused
Edukaks juhiks saamisel ei piisa vaid heast ideest, suurt rolli mängivad ka juhi isikuomadused, see, kuidas juht suhtub oma töösse ja kuidas ta suudab väljakutsuvaid olukordi lahendada. Reastasime peamised isikuomadused, mis on omased edukatele juhtidele.
Suhtlemisoskus
Suhtlemisoskus on üks tunnustest, mis eristab nii häid juhte kui ka häid meeskonnakaaslaseid. Samas ei taga ainult head suhtlemisoskused edu meeskonnatöös, selleks on vaja ka teisi oskuseid.
Kui räägitakse liidrirolli täitmisest ja meeskonnatööst, mitte käskude jagamisest, siis on just head suhtlemisoskused üheks määravamaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema – nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid. Hea suhtlemisoskus tervikuna koosneb mitmetest oskustest: oskus ennast selgelt ja huvitavalt väljendada, oskus lõpuni kuulata ja kaasa mõelda, oskus (endast) erinevaid inimesi mõista, oskus kontrollida oma emotsioone ja oskus küsida. Võib julgelt väita, et just küsimisoskusest saab alguse hea suhtlemisoskus.
Enamlevinud vead meeskonnaga suhtlemisel
- liiga vähe informatsiooni
- informatsiooni moonutatakse, hoitakse ainult enda teada, jagatakse ainult “lemmikutele”
- informatsiooni ei edastata ise, vaid kolmandate isikute kaudu
- ei anta taustinformatsiooni edasi, ei vastata miks-küsimusele
- edastatakse konfidentsiaalset infot kolmandatele isikutele
- kasutatakse demagoogilisi võtteid ja manipuleeritakse
- ei kuulata teist osapoolt, räägitakse liiga palju
- kuulatakse, kuid ei arvestata saadud infoga
- lastakse meeskonda rünnata väljastpoolt – ei kaitsta meeskonda, laidetakse takka
- puudub emotsioonide kontroll – liigne agressiivsus või ebakindlus
- ületähtsustatakse elektroonilist või suulist info edastamise viisi, unustades, et need on teineteist täiendavad võimalused
- ei kaasata meeskonda otsuste tegemisele
- ei osata diskussioone juhtida
Väljendusoskus on edukad juhid kasutavad oma sõnumi edastamiseks erinevaid sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Nad toetavad oma sõnumit nii hääle kui ka kehakeelega. Siin kehtib sisu ja vormi ühtsus, kusjuures vorm on tihtipeale olulisema tähtsusega – kui vorm on vale, siis sisu mõistetakse valesti.
- Suhtle inimestega, mitte nende suunas
- Hoia silmsidet, kuid ära aja partnerit ainiti põrnitsedes segadusse
- Pea meeles, et tähele ei panda üksnes seda, mida ütled, vaid ka seda, kuidas ütled
- Ära kasuta karmi tooni – õpi leplikult keelduma, esitatud varianti tagasi lükkama
- Õpi vestlust kontrollima, rääkides ise vähem kui poole aja ulatuses
- Kasuta piisavalt avatud küsimusi, tee kindlaks teise osapoole suhtumine
- Küsi vaid üks lihtne küsimus korraga, jää vait ning kuula vastust
Kuulamisoskus on edukad juhid on väga head kuulajad. Hea suhtleja on see, kes oskab inimesed rääkima panna ja tunneb teise inimese vastu siirast huvi. Tihti on juhtidel kujunenud kindlad mallid ja eelarvamused. See tekitab hulgaliselt arusaamatusi, kuna kuuldakse seda, mida tahetakse, mitte seda, mida öeldakse.
- Kuula hoolikalt nii seda, mida teine isik ütleb kui ka tema häälevarjundit, et saada aru tema suhtumisest
- Jälgi kuulamise ajal näoilmeid ja kehaliigutusi, õpi mõistma kehakeelt
- Ära katkesta, kui teine inimene just ilmselt kõrvale ei põikle
- Kui sa ei saa aru, palu selgitust, ära kunagi teeskle mõistmist
- Kunagi ei ole rumalaid küsimusi, on ainult rumalad, kes ei küsi
- Sobival juhul tee kokkuvõte teise isiku poolt öeldust, saamaks kinnitust, et oled kõigest õigesti aru saanud
Küsimisoskus on väga vähestel, aga see on väga oluline, eriti “edukatel juhtidel”. Kui me võtame aluseks koostööparnerid ja töötajad siis siin ongi oluline, et inimesed suudaksid küsimustele vastata. Võib julgelt väita, et head suhtlemisoskused saavad alguse heast küsimisoskusest. Ära oleta ega arva, parem küsi ja kuula!
- Otsusta, et sa tahad inimesest päriselt aru saada
- Küsi avatult ja positiivselt, et tekiks kahepoolne vestlus
- Väldi kohest eitamist ja oma mõtte peale surumist
- Kui võimalik, siis väldi suletud küsimusi (kas-küsimused)
- Arvesta, et miks-küsimusele on ebamugav vastata, kui tegemist on ebamugavate teemadega
- Kui juba küsid, siis kuula lõpuni
- Küsimine ei tohi muutuda ülekuulamiseks
- Ole ka ise valmis küsimustele vastama
Alati peaks olema oskus mõista teisi inimesi. Edukad juhid on oma käitumiselt ja suhtlemisstiililt kindlad. Kindlus tähendab oskust oma kaitsta õigusi samaaegselt teiste õigusi austades. Õppige need õigused pähe ja arvestage, et ka teistel inimestel on samad õigused. See aitab teisi paremini mõista ja kontrollida oma emotsioone. Keegi ei saa teilt neid õigusi ära võtta.
Igal inimesel on õigus:
- olla kõigi poolt koheldud intelligentse ja võrdväärse olendina
- väljendada oma arvamusi ning hinnanguid
- küsida, mida ta tahab, hoolimata sellest, et ta ei pruugi seda saada
- iseseisvalt jah või ei öelda
- väljendada oma tundeid
- meelt muuta
- vigu teha
- öelda, et ta ei saanud aru
Kindlus ei kindlusta igast olukorrast võitjana väljatulekut, kuid tagab kaotuse korral parema enesetunde.
Soovitused meeskonnaga suhtlemiseks: Nii nagu ei sünnita juhiks, nii ei sünnita ka heaks suhtlejaks. Suhtlemisoskust tuleb pidevalt arendada. Järgnevalt mõned soovitused igapäevatööks.
- Suhtle kogu aeg, mitte vaid probleemi esile kerkides
- Ütle oma töötajaile, juhile ja kolleegidele alati, mis on lahti, sest halvad uudised on täielikust teadmatusest paremad ning uudis on ka see, kui uudiseid ei ole
- Piira info levikut vaid üliolulisel põhjusel, saladusi peaks olema võimalikult vähe – hästiinformeeritud meeskond saab oma tööd hästi teha
- Kui töötajad sult midagi küsivad ja sa ei saa neile vastata, siis ütle neile seda, ära valeta.
- Räägi lihtsalt ja arusaadavalt, ära püüa žargooni või keeruliste sõnadega muljet avaldada
- Ära liialda efekti pärast, sest inimesed hakkavad eeldama, et sa liialdad ning suhtuvad sinusse mööndustega
- Kontrolli oma emotsioone
ARTIKKEL // https://belbin.ee/artiklid/suhtlemisoskus-muutub-juhile-uha-olulisemaks/
Vaatamata sellele, et meil on internetiajastu ja enamik asju saab tehtud interneti teel, ei saa edukas juht olla kui puudub väga hea läbirääkimise- ja suhtlusoskus. Äri käivitamiseks ja selle juhtimiseks pead Sa alati mingil määral ka teiste inimestega suhtlema ning mis peamine, olema selles väga hea. Kui kaks ettevõtet pakuvad samaväärset toodet või teenust, siis eelistatakse sageli seda, kellega on inimlikult mugavam suhelda.
Suhtlemine on vajalik ka ärikontaktide võrgustiku loomiseks, seda nii virtuaalselt kui üritustel kohal olles, kus Sinu potentsiaalsed kliendid või koostööpartnerid liiguvad. Tihti tekib uusi tööpakkumisi ja koostöösuhteid just seminaaride- ja töötubade kaudu, mitte külmade telefonikõnede või müügikirjadega kliente pommitades.
Otsustusjulgus ja tugev enesejuhtimisoskus
Edukas juht peab väga hästi suutma planeerida oma aega ja tegema tähtajaks ära ka need ülesanded, mis on sulle vastumeelt. Samuti pead oskama eristada ebaolulist olulisest, sest ettevõtjana on su töölaual alati rohkem, kui päevakavasse mahub. Väga tähtis on ka julgus vastutada ning võtta vastu otsuseid. Ettevõtjana ei ole sul kellegi teise kaela vastutust lükata. See tähendab, et pead ise otsustama, millisel kursil sa liigud ja millise kiirusega.
Loovus
Ka loovus kuulub ettevõtja olulisemate omaduste hulka. Loovale juhile meeldib algatada uusi projekte, ettevõtteid, otsida uusi võimalusi, nad on teotahtelised ja suudavad näha tervikpilti. Ettevõtja peab olema valmis võtma riske ja vastutama oma majandustegevuse eest, ta on inimene, kes suudab uue idee edukalt ellu viia. Kuid tüüpilist edukat juhti iseloomustavad isikuomadused ei ole alati need, millest piisab selleks, et alustada ettevõtjana ja olla oma tegevuses edukas. Vaja on ka ettevõtlusjulgust ja tugevat eneseusku.
Loovus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mida ettevõtjaks saamisel on vaja, on oskus mõelda kastist välja ja läheneda probleemide lahendamisele looval moel. Sageli seostatakse loovust eelkõige näitlejate ja kunstiinimestega, kuid see isikuomadus on kahtlemata vajalik ka ettevõtlusesse sisenemisel. Ka kõige hoolikama planeerimise juures võib äris ette tulla olukordi, mida sa ei oleks osanud uneski näha.
Ettevõtjad, kes on oma olemuselt loovad, ei takerdu raskustesse, vaid suudavad muuta kiirelt kurssi, kui seda peaks vajalik olema, ja leida olukordadele lahendusi, mis viivad nende äri edasi.
Loovus on see, tänu millele tuuakse turule uusi tooteid ja ärimudeleid ning algatatakse uusi ettevõtteid. Seega on kõigil loomeinimestel olemas üks tähtsamaid omadusi, mis iseloomustab edukat ettevõtjat – loov mõtlemine.
Sihikindlus ja loomult tegutseja tüüp
Sihikindlus on eesmärkide kaudu juhtimine ehk eesmärkide saavutmine teiste inimeste kaudu, st juht suunab töötajate tegevusi nii, et nad saavutaksid ettevõtte eesmärgid – st, et tuleb leida teed, kuidas jõuda seatud eesmärkideni. Organiseerimise käigus kavandab juht vajalikud töökohad ja kujundab organisatsiooni struktuuri, mis toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist.
Juhtimise eesmärkide lõikes rakendamise peamised eelised on:
- Tagab töötajate kaasatuse.
- See parandab haldusprotsessi, kuna sunnib juhte kogu protsessi vältel planeerima, korraldama, kontrollima ja tagasisidet andma.
- Iga töötaja teab täpselt, mis roll ja ülesanne tuleb organisatsioonis täita. Kuna nad töötavad konkreetsete eesmärkidega.
Strateegiliste eesmärkide täitmiseks kavandatakse lühemaajalised plaanid, kus määratletakse konkreetsed tegevused, mille elluviimiseks on planeeritud vajalikud ressursid ja ajaline mõõde (lähiaastateks, lähikuudeks).
Strateegiline planeerimine on pidev protsess. Strateegilise plaani elluviimiseks kaasab ettevõtte juht vajalikke osapooli ning võtab vastu otsuseid, mis on kooskõlas strateegilise plaaniga.
Kui Sa tahad saada heaks juhiks, siis pead olema julge, energiline ja edasipüüdlik tegutseja – piltlikult öeldes käärima käised üles ja hakkama lihtsalt otsast minema. Mõni inimene on hea ideede genereerija, kuid ta ei suuda oma plaane kunagi realiseerida. Ettevõtluses loevad aga lisaks sõnadele ja plaanidele ka teod.
Oskuslik kohanemisvõime
Geniaalse äriidee väljamõtlemist ja selle paberile panemist ilmneb pea alati asjaolusid, millega sa ei osanud alguses arvestada. Muutuda võib majanduslik keskkond, turule võivad tulla uued konkurendid. Head kohanejad on oma loomult paindlikud ja saavutavad äris kohe kindlasti rohkemat.
Kohanemisvõime mõjutab ka seda, kuidas saad hakkama tagasilöökidega (ja neid paratamatult tuleb). Siin on tähtis mitte norutama jääda ega alla anda, vaid mõelda, kuidas edasi. Oluline on aru saada ka sellest, kui on õige aeg otsad kokku tõmmata või ajutiselt äri pausile panna.