Maksustamine on investeerimises üsna oluline teema. Erinevad uurimused on jõudnud järeldusele, et võit maksuoptimaalsest investeerimisest on sageli suurem kui võit kuluefektiivsest investeerimisest. Investeeringutelt teenitud tulu maksustamine on teema, mille üle enamus erainvestoreid (eriti alustavad investorid) kuigi palju üle ei tähtsusta. Ikka tundub põnevam tegeleda potentsiaalsete investeerimise objektide otsimise ja valimisega kui lisaks mõelda veel maksudele mis võib lisanduda või mida saaks optimeerida. Siiski on see oluline ja tuleb mõelda sellepeale, et juhul kui ignoreerime investeeringutelt teenitud tulu maksustamise aspekti, peame igal aastal loobuma 20% oma teenitud tulust. Ühekordse tehingu ja maksustamise valguses ei pruugi see mõnedele tunduda oluline, kuid iga investeerimise aastaga maksude mõju meie tulevasele jõukusele tõuseb. Jätkates ülaltoodud näitega saame sellest teenitud kasumist järgmisel korral investeerida mitte kogu teenitud 1 000 eurot, vaid maksudejärgse 800 eurot.
Küll aga on seda maksuefektiivne investeerimine – oma investeeringute korraldamine viisil, et valida välja võimalikult maksuefektiivne lahendus. Ideaalis selline, mille puhul saame tekkinud tulumaksukohustust näiteks ajas edasi lükata ja aastast aastasse iga teenitud 1 000 eurot täies ulatuses uuesti raha teenima suunata.
Eraisiku tulude maksustamise põhimõtted
Kas omad ülevaadet üldistest eraisiku tulude maksustamise põhimõtetest Eestis? Eraisiku tulumaksuarvestuses toimus oluline muudatus alates 2018. aastast, mil muutus maksuvaba tulu arvestamise põhimõte ja tekkis uus mõiste – aastatulu. Aastatuluna arvestatakse töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm), võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu. Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.
Eesti äriühingult saadud dividend, mis on maksustatud äriühingu poolt tavamääraga 20/80, läheb aastatuluna arvesse laekunud summas (isikule laekunud raha). Samas välismaalt saadud dividendilt võib olla kinnipeetud või tasutud tulumaks ja välismaalt saadud dividend läheb arvesse brutosummas. Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on kalendriaasta. Tulu võetakse arvesse aastal kui see saadi ehk arvestus on kassapõhine.
Tulumaksuseaduse §-d 25–28 näevad lisaks maksuvabale tulule ette ka muid mahaarvamisi, millega on võimalik oma tulumaksukohustust vähendada. Tulumaksuseaduse §-des 25-27 nimetatud mahaarvamised kehtivad eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning heategevuslike kingituste ja annetuste suhtes. Neid kulusid võib maha arvata kuni 1 200 eurot, kuid samas mitte rohkem kui 50% ulatuses sel maksustamisperioodil Eestis maksustatavast tulust.
Juriidilise isiku tulude maksustamise põhimõtted Eestis
Residendist äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu enamikus teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui dividendi saab teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarühingult saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda.
Residendist äriühing maksab tulumaksu ka aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
Lisaks maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine kingituste ja annetuste ning ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete kujul. Maksustatava kasumi suurust võivad mõjutada ka omavahel seotud ettevõtjate vahelistes tehingutes kasutatavad siirdehinnad.
Mittetulundusühingud ja sihtasutused maksavad tulumaksu üldjuhul vaid siis, kui teevad oma põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulusid.
Tulumaksu määr on 2021. aastal nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 20%. Juriidiliste isikute väljamaksetelt (dividendid, kingitused ja annetused, ettevõtlusega või põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud) tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist koefitsiendiga 0,8. Sellisel viisil netosummalt arvutatud tulumaksusumma võrdub 20%-ga brutotulust. Sama metoodikat kasutatakse erisoodustuste tulumaksu arvutamisel.
Alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele ja muudele kasumieraldistele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Madalama 14% määraga maksustatakse kalendriaastas jaotatud kasum, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu, väiksem või sellega võrdne. Füüsilisele isikule makstud dividendilt, mis on maksustatud 14% määraga, tuleb kinni pidada 7% tulumaksu.
Dividendide maksustamine
Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Lihtsustatult öeldes on dividend möödunud perioodide teenitud kasumi väljamakse osanikele.
Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.
Välisriigis kinnipeetud tulumaks kannab inglise keeles nime withholding tax. Välismaal kinnipeetava tulumaksu määra kehtestavad vastavate riikide maksuseadused ning seda määra võivad vähendada Eesti ning nende riikide vahel sõlmitud maksulepingud. Valdava enamuse välisriikide poolt peetakse nendes riikides registreeritud ettevõtetelt saadud dividendimakselt tulumaks kinni. 2021. aastal ei pea Eesti residendist füüsilisest isikust investorile makstud dividendilt tulumaksu kinni näiteks Suurbritannia ja Läti. Lisaks on hea teada, et dividendidelt kinnipeetava tulumaksu määrad erinevad riikide lõikes oluliselt. 2020. aasta lõpu seisuga pidasid eraisikust välisinvestoritele tehtavatelt dividendimaksetelt tulumaksu kinni näiteks Šveits 35%, Prantsusmaa 28%, Saksamaa 26,375%, Soome 15%.
Seega üldreegel füüsilisest isikust Eesti residendist investorile on järgmine: välisriigi ettevõttelt saadud dividend on Eestis maksuvaba juhul kui kasum või dividendimakse on välismaal maksustatud, vastasel juhul kuulub saadud dividenditulu maksustamisele Eestis. Kehtib ka üks erisäte. Sõltumata sellest, kas tulumaks dividendidelt on välismaal kinni peetud või mitte, tuleb välismaalt saadud dividenditulu alati siiski eraisikul tuludeklaratsioonis deklareerida.
Kodumaistelt ettevõtetelt saadud dividendi maksustamise põhimõtted muutusid mõnevõrra 2019. aastast. Alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub Eesti ettevõtete poolt regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80.
Madalama maksumääraga maksustatud dividendi väljamaksmisel füüsilisele isikule kuulub täiendavalt kinnipidamisele tulumaks 7%. Tulumaks kuulub kinnipidamisele nii residendist kui ka mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud dividendi väljamakselt. Tulumaksu peab kinni dividendide väljamakset tegev äriühing. Maksulepingud võivad mitteresidendist füüsilise isiku dividendide väljamakse: a) vabastada tulumaksu kinnipidamisest (Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Gruusia, Jersey, Küpros, Mani saar ja Mehhiko on riigid, kelle puhul residentsustõend vabastab tulumaksu kinnipidamisest) või b) vähendada tulumaksu kinnipidamisel maksumäära 5%-ni (Bulgaaria ja Makedoonia on riigid, kelle residentsustõend vähendab tulumaksu kinnipidamisel maksumäära 5%-ni).
Intresside maksustamine
Intress on tasu laenuraha kasutamise eest. Laenult, liisingult, väärtpaberilt, hoiuselt või muult võlakohustuselt saadud intress on tulumaksuga maksustatav tulu. Seda sõltumata asjaolust, kas laenuraha kasutamise eest makstavale tasule viidatakse kui intressile või hoopis kui boonusele, preemiale või muule taolisele.
Intressina käsitatakse ja tulumaksuga maksustatakse sealhulgas ka selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse.
Lisaks käsitatakse intressina ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud tulumaksuseaduse § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset.
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitleta.
Võlakirjadelt teenitud intress
Võlakiri on väärtpaberina kaubeldav võlakohustus, mis tõendab, et selle väljaandja võlgneb võlakirja omanikule kindlaksmääratud summa. Soetades võlakirju annab investor laenu ja laenu saajal tekib investori ees kohustus maksta talle laenutähtaja saabudes tagasi laenusumma (võlakirja nominaal) koos kogunenud intressidega.
Võlakirjadelt teenitud tulu on käsitletav kui intress ja kuulub Eesti residendist eraisikust investori puhul maksustamisele tavapärase hetkel kehtiva tulumaksu määraga.
Eesti ettevõtete poolt välja antud võlakirjade puhul on võlakirja väljaandjal (emitendil) kohustus intressimakset tehes kohe ka tulumaks kinni pidada. Nõnda jõuab eraisikust võlakirjainvestori kontole juba tulumaksuga maksustatud neto intressitulu. Juhul kui eraisikust investor on võlakirjad soetanud investeerimiskontole, on võimalik teavitada sellest võlakirja väljaandjat ja paluda saada kätte intressimaksed täies ulatuses. Sellisel juhul on investeerimiskontot kasutades võimalik saadud intressitulult tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata.
Jällegi, erisäte puudutab investeerimiskontole soetatud võlakirjadelt teenitud intressi, mille puhul on potentsiaalset tekkivat tulumaksukohustust võimalik edasi lükata tulevikku. Sellest tuleb pikemalt juttu investeerimiskonto süsteemi maksustamise peatükis.
Lisaks intressi teenimisele võib investor võlakirjadesse investeerides teenida ka kasu vara võõrandamisest. Sellest tuleb põhjalikumalt juttu peatükis „Kasu vara võõrandamisest“.
Lepinguliste investeerimisfondide rahalised väljamaksed
Tulumaksuseaduse kohaselt käsitatakse intressina muuhulgas ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset. Erandiks on siinkohal väljamaksed, mille puhul on tegu lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamaksega. Tulumaksuga ei maksustata lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikele tehtud rahalist väljamakset ehk intressi, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on tulumaksuseaduse § 51 peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
Eestis registreeritud lepinguliste investeerimisfondide rahaliste väljamaksete puhul kehtib võlakirjade sektsioonis kirjeldatule analoogne olukord. See tähendab, et kui Eesti residendist füüsiline isik soetab fondiosakuid niinimetatud tavakontole, peetakse kõigilt fondi rahalistelt väljamaksetelt tulumaks fondivalitseja poolt kinni. Juhul kui eraisikust investor soetab fondiosakud investeerimiskontole ja teavitab sellest fondivalitsejat, siis fondist väljamaksete tegemisel tulumaksu kinni ei peeta. Sellisel juhul jõuab investori kontole kogu deklareeritud väljamakse summa ja tulumaksukohustus tekib investoril investeerimiskonto süsteemis siis kui investeerimiskontolt tehtavad väljamaksed ületavad sissemakseid.
Tulu, mis on teenitud lepingulise investeerimisfondi osakute müümisel soetamismaksumusest kõrgema hinnaga, kuulub samuti tulumaksuga maksustamisele. Sellest annab ülevaate peatükk „Kasu vara võõrandamisest“.
Ühisrahastusplatvormi laenudelt teenitud tulu
Ühisrahastustusplatvormid viivad kokku potentsiaalsed laenuandjad ja –saajad. Füüsiline isik võib sellisel kujul laenu andes teenida erinevat liiki maksustatavat tulu:
- Intressi ehk tasu laenuraha kasutamise eest, mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 17 lõike 1 alusel kui intress.
- Viivist ehk makset laenukohustuse täitmise viivitamise eest, mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 12 lõike 1 alusel kui muu tulu.
- Kasu laenunõude võõrandamisest, mis maksustatakse kui kasu muu vara võõrandamisest tulumaksuseaduse § 15 lõike 1 alusel. Kasu saadakse, kui laenunõude võõrandamisel müügihind või vahetamisel turuhind ületab soetamismaksumust. Soetamismaksumuseks on olenevalt laenu andmise või omandamise viisist, kas laenu andmisel tehtud kulu ehk laenatud summa või laenunõude omandamiseks tasutud summa. Maksustamisel ei ole võimalik arvesse võtta laenusuhte lõppemisel või võõrandamisel saadud kahju ning samuti ei ole võimalik tasaarvestada kahju saadud tuluga.
Füüsilisest isikust laenuandja peab saadud intressi, viivise ja kasu laenunõude võõrandamisest kajastama tulu saamise kalendriaasta tuludeklaratsioonis. Laenult saadud tulu tuleb deklareerida ka juhul, kui see tulu taasinvesteeritakse ehk et ühisrahastusplatvormi kaudu teenitud tulu ei saa kanda investeerimiskontole maksukohustuse edasilükkamiseks. Laenuandja tasumisele kuuluv tulumaks selgub tuludeklaratsiooni alusel arvutatud maksutulemusest.
Kasutatud kirjandus // Investeerimistulude maksustamine AUTOR: Märten Kress // https://www.dividendinvestor.ee/pood/