Strateegiline planeerimine on laiahaardeline protsess määramaks, milline on organisatsiooni situatsioon, milliseks organisatsioon peaks muutuma ning kuidas seda eesmärki parimal moel saavutada, kusjuures oluline on märkida, et meetodid selle saavutamiseks on ratsionaalsed, üksteisele järgnevad ning kõikehõlmavad. Strateegiline planeerimine on:
- protsess, milles raames otsustatakse, mida organisatsioon teeb, mida ta hakkab tegema tulevikus ning kuidas see ellu viiakse
- strateegiline planeerimine on eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise suuna kindlaks määramine juba toimunud tegevuste ja hetkeseisu hindamine, hinnangute põhjal järelduste tegemine, uute eesmärkide formuleerimine ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalike praktiliste meetmete/abinõude väljatöötamine.
- protsess, mille raames organisatsioon otsustab, kuhu ta soovib jõuda ning kuidas ta sinna jõuab.
Strateegiline planeerimine sisaldab vastamist järgmistele küsimustele: kuhu me tahame jõuda, milliseid tegevusi peab soovitava olukorra saavutamiseks teostama (arvestades, kus me täna oleme) ning milline on nende tegevuste mõju.
Organisatsiooni spetsiifikast ning eesmärkidest sõltuvalt on erinevad ka strateegilise planeerimise elemendid.
Strateegiline plaan annab ettevõtte tegevusele suuna, sisu ja tähtajad. Eesmärgid püstitatakse ajamõõtmest lähtuvalt. Strateegilised ehk pikaajalised eesmärgid planeeritakse enamasti 5-10 aastaks ning need tulenevad ettevõtte visioonist, missioonist ja väärtustest.
- Mida me teeme?
- Kelle jaoks me seda teeme?
- Mille poolest meie oleme parimad?
Paljudes organisatsioonides nähakse selles protsessi, mis kirjeldab organisatsiooni tulevikku järgneva aasta või tüüpilisemalt kolme kuni viie aasta jooksul, kuigi mõned laiendavad oma visiooni ka kahekümnele aastale.
Selleks et määratleda oma kohta tulevikus, on organisatsioonil vaja täpselt teada, kus paiknetakse olevikus, ning seejärel sõnastada oma soovid selle kohta, kuhu soovitakse liikuda ning kuidas seda teha. Selle arutluse tulemusena sünnib strateegiliseks plaan. Strateegilise planeerimise keskmeks osaks on organisatsiooni põhiväärtused ja missioon, mis vastavad küsimusele -”kes me oleme”. Põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Põhiväärtused on uskumused, mis kehtivad konkreetsetes organisatsioonides, seejuures on baasiks organisatsioonis kehtivatele eetilistele standarditele. Põhiväärtused on eduka strateegilise planeerimise kriteeriumiks, kuna jagatud uskumused ja väärtused seovad organisatsioonis töötavaid inimesi ühise eesmärgi nimel pingutama. Missioonist selgub, miks organisatsioon on loodud ning mida ta tegema peab. Missioon peab peegeldama organisatsiooni väärtusi ja selle eripära ning annab põhjuse visiooni saavutamiseks.
Visioon ja eesmärgid vastavad küsimusele -”kuhu me tahame jõuda”. Visioon on soovitud seisundi kirjeldamine teatud ajahetkel tulevikus, visioon kajastab seda, milliseks soovitakse organisatsiooni pikemas perspektiivis arendada. Visioon ei ole pelgalt ennustus, vaid tulevik, mida luuakse. Eesmärkide seadmine peab lähtuma sellest, kuidas organisatsiooni missiooni ellu viia. Eesmärgid on ajas muutuvad ning paindlikud, et kohandada organisatsiooni muutuvate oludega, lähtudes seejuures alati missioonist.
Visioon, missioon, organiseerimine, kontrollimine ja väärtused
Visioon kirjeldab, kuhu ettevõtte liigub, millisena soovitakse näha ettevõtet tulevikus. See peegeldab organisatsiooni optimistlikku tulevikunägemust.
Missioon selgitab ettevõtte tegevuse põhimõtteid ning toob välja ettevõtte eripära. Missioon peaks olema sõnastatud lühidalt, selgelt ja tähelepanu äratavalt.
Väärtused on põhimõtted, mida ettevõttes järgitakse (nt usaldusväärsus, kliendi austamine, kvaliteetne tulemus jne). Väärtuste kujundaja on ettevõtte juht ning tema ülesandeks on kujundada vastavalt neile väärtustele ka ettevõtte töötajate suhtumist ja hoiakuid.
Organiseerimine on eesmärkide saavutamise strateegia kavandamine – st, et tuleb leida teed, kuidas jõuda seatud eesmärkideni. Organiseerimise käigus kavandab juht vajalikud töökohad ja kujundab organisatsiooni struktuuri, mis toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist.
Eestvedamine on töötajate motiveerimine ja inspireerimine ühiste eesmärkide nimel pingutama. Oma tegevusega suunab ja julgustab juht kõiki töötajaid saavutama parimat võimalikku tulemust. Juht peab olema ettevõtte väärtuste kandja ning tema käitumine ja suhtlemisviis töötajatele eeskujuks.
Eestvedamist saab klassifitseerida kas tegelikuks või potentsiaalseks:
- tegelik – annab juhiseid või korraldusi, näiteks “keiser suutis edukalt eest vedada”.
- potentsiaalne – juhtimise kompetents või võime, näiteks “ta oleks võinud efektiivselt eest vedada” või “sündinud eest vedama”.
Kui juhid muudavad enda tegevusi vastavalt teadmistele, mida need tegevused tegelikult tähendavad, siis mõjutavad nad sellega grupi emotsionaalseid ja taju mõjusid. Kontrollides grupi “standard”reaktsioone, saab eestvedaja muuta grupi psühholoogiat ning muuta organisatsiooni kultuuri.
Kontrollimine on saadud tulemuste hindamine. Juht võrdleb ettevõtte tulemusi püstitatud eesmärkidega. Nii on võimalik saada ülevaade ettevõtte hetkeseisust ning välja selgitada võimalikke vigu. Oluline on kontrollida finantsressursside kasutamist, st võrrelda kulutusi kavandatud eelarvega.